LaBrassBanda trotsib traditsioonilisi saksa stereotüüpe oma eklektilise seguga, mis sisaldab baieri folki, ska'd, punki, tehnot, reggae't ja puhkpillimuusikat. Nende energiline ja värvikas kõla kõnetab ülemaailmset publikut, hoolimata sellest, et nad on juurdunud Baieri kultuuris. Bändi edu tõusis kõrgele pärast nende 2013. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel osalemist ja nende albumi "Europa" jõudmist Saksamaa edetabelite esikolmikusse. 2007. aastal loodud bändi eesmärk oli meelitada nooremat publikut, minnes kontserdisaalidest üle klubidesse. Nende mitmekesine fännibaas hõlmab erinevaid vanuserühmi. LaBrassBanda astub üles erinevates kohtades ülemaailma, alates õlletelklatest kuni suurte areenideni, esitledes Saksamaa kaasaegset muusikamaastikku elavate lugude ja dünaamiliste live-showdega, purustades samal ajal stereotüüpe.
Trio Naturale on pikalt koos mänginud ansambel, kes tähistas 2023. aastal oma 30. aastapäeva. Kasutusel on akustilised instrumendid ja Trio Naturale repertuaarist leiab igaühele meelepärast. Ants Nuut - tromboon Allan Jakobi - akordion Teet Veskus - kitarr
Päri Päri on kollektiiv, kes vaatamata oma arvestatavale staažile pole varem Viru Folgil kontserti andnud. See-eest saab Alpi-aasta kontsert olema ainulaadne, kuna Päri Päriga liitub alpisarveduo Morgenthaler/Gutersohn Šveitsist.
Mundharmonika Quartett Austria koosneb neljast muusikust, kes on koos mänginud pea 30 aastat, jagades ühist visiooni jõuda laia publikuni virtuoosse harmoonikamänguga. Koosseis on tuntud erakordsete ja ainulaadsete esinemiste poolest, reisides üle maailma, esitledes laia valikut harmoonikaid, nii väikeseid kui ka suuri, erinevates registrites.
Ingrid Lukas on pärl, kes on suurema osa oma elust elanud Šveitsis Zürichis ja seal ka muusikat kirjutanud, mida on esitanud nii Šveitsis, Eestis kui ka mujal maailmas. Aastaid tagasi esines Ingrid ka Viru Folgil. Seekordne kontsert toimub hilisõhtul romantilisel kiigeplatsil.
Eesti Taizé sõbrad on lauljad, muusikud ja teised abilised, kes tulevad kokku Eesti erinevatest paikadest, et Käsmus elada kolmel päeval „usalduse palverännaku” vaimus. Nad kombineerivad enda jaoks Viru Folgi hinguse ja Taizé vaimsuse. Nad osalevad festivali sündmustel, aga kolm korda päevas kutsuvad nad festivali külastajaid endaga liituma ühispalvusel kirikus. Ühispalvus on Prantsusmaal Taizé vennaskonnas arenenud palvestiil. Osalemine ei eelda usulist kuuluvust ega eelista kindlat usutunnistust, vaid eesmärk on, et kõik tunneksid end hästi. Kelleltki ei oodata selgitust, miks tuldi. Lapsed võivad palvuse ajal mängida, joonistada ning olla lihtsalt lapsed. Palvus kestab umbes 45 minutit, mille ajal on peamine väljendusviis laulmine. Jutluse asemel on lühike lugemine Piiblist ja umbes 10 minutit vaikust. Laulude tekstid on üherealised ja lihtsad meditatsioonid, mida korratakse kümneid kordi nagu mantraid - kuni enam ei laula enam meie, vaid laul hakkab laulma ja lugema meid.
ÖÖ32 Quartet on uhiuus keelpillikvartett Eestist, mis on kokku toonud neli sõpra. Kuigi muusikud on klassikalise muusika taustaga, meeldib neile samuti mängida teisi žanre (pop, folk, jazz, rock). Hetkel on ÖÖ32 Quartet pühendanud end folkmuusika avastamisele. ÖÖ32 etteasted on värvikad ja väljendusrikkad, mis loovad kuulajatele ainulaadse atmosfääri.
Vanaviisi tuleb taas! Nagu ansambel ise oma energilist olekut kirjeldab - ja pidu saab õige hoo! Seda ka Alpi aasta Viru Folgil!
Tuleval Alpi-aastal rõõmustab folgipublikut taas palavalt armastatud ansambel Kukerpillid! Pika karjääri jooksul on nad esinenud nii Saksamaal kui ka Austrias. Kuigi sealgi on nad saanud publiku sooja vastuvõtu osaliseks, siis kuulduste kohaselt on nende lemmikkoht esinemiseks ikkagi Käsmus Viru Folgil.
Folgilt ei puudu ka Oesch's die Dritten! Nad on rõõmustanud noori ja vanu üle 26 aasta. Igaüks, kes kogeb perekondlikku ansamblit live'is, nakatub nende ohjeldamatust mängurõõmust ja kogeb, kuidas stiili- ja keelepiird lühikeseks hetkeks kaovad. Lisaks iseloomulikele joodeldamis-lauludele on nende kavas ka lugusid traditsioonilisest rahvamuusikast, kantrist, bluusist ja popist. Nende avatud ja sümpaatne olek ning ohjeldamatu mängurõõm vallutavad publikut ikka ja jälle - olgu siis suurtel festivalidel tuhandete inimeste ees või väiksematel lavadel. Oesch's die Dritten tähistab oma muusikaga perekondlikku ühtekuuluvust, austust, kirge ja elurõõmu.
Eesti vs Šveits Mis teeb riigist riigi? Tema rahvas? Loodus? Või hoopis riigi lipp ja hümn? Kontsert kõrvutab lemmikloomade seadustikku ja naiste õigusi neis kahes riigis, mis asuvad üksteiseest tuhandete kilomeetrite kaugusel, mida ühendab otselend Tallinnast-Zürichisse. Esinejad jätavad endale õiguse mitte joodeldada.
Juba 2019. aastal rahvast tantsutanud RÜÜT tuleb taas! Nüüd juba terve albumijagu uue materjaliga. Oma nüansirikka loominguga ei piiritle RÜÜT ennast mõne konkreetse žanriga, vaid hoiab end avatuna värsketele tuultele. Tänu sellele on iga lugu isemoodi karakteriga ja viib kuulaja rändama iselaadsele helimaastikule. Rüüdi käekirja tugevaks ilmestajaks on ainulaadse teppo-tüüpi lõõtspilli kasutamine uuenduslikes võtetes ja vokaalide ainulaadne kõla, milles seotakse oskuslikult nii jõulist regilaulu kui ka sillerdavaid, peeneid mitmehäälsusi.
Lonitseera on eesti altpopmuusika ansambel, mis loodi 2019. aastal. 2023 aasta Eesti Muusikaauhindadel pälvis ansambel "Aasta autorilaulualbumi" auhinna! Kaisa Kuslapuu – vokaal, klaver Katariina Tirmaste – flööt, taustvokaal Kristin Kaha – taustvokaal Mart Nõmm – kontrabass Tõnis Kirsipu – löökpillid
Arsise kellade ansambel on tegutsenud nüüdseks lausa 30 aastat, mille jooksul on esinetud maailma kõige erinevaimas paigus, sealhulgas mainekatel maailmamuusika festivalidel.
Ansambel Antsud on mõnus eesti etnograafiline küttebänd. Antsud loodi 2014. aastal, kui kokku said erineva taustaga muusikud, kes täiustavad ja vürtsitavad ühist loomingut - igaüks omal moel. Viljeletakse muusikat, milles ühinevad folk, rock ja ka omalooming. 2023. augustis nägi ilmavalgust Antsude neljas plaat "Maa".
Folgil esineb ka JUHE aus Tirol. Kollektiiv Austriast hämmastab oma publikut baieritantsude, hoogsate polkade, hingestatud vaslsside ja suurepärase joodeldamisoskusega. Loomulikult ei jäta see kolmik ka moodsat muusikat tähelepanuta. Kavas on nii paljutki ka foksi- ja šlaagrisõpradele ning noormehed ei jäta esitamata ka tuntud hitte.
Dobranotch tähistab 2024. aastal juubelit! Juba 25 aastat on Dobranotch toonud maailma piiritu energiaga muusikat, mille juured ulatuvad juudi, vene, balkani ja roma muusikalistesse traditsioonidesse. Konsertisaalis kõlavad nad nagu rafineeritud artistid, klubis või festivalil saadavad nad publiku tantsulisse transsi, ja kui nad tulevad lavalt alla publiku sekka, on nad kui orkester võlukarnevalil.
Eesti Taizé sõbrad on lauljad, muusikud ja teised abilised, kes tulevad kokku Eesti erinevatest paikadest, et Käsmus elada kolmel päeval „usalduse palverännaku” vaimus. Nad kombineerivad enda jaoks Viru Folgi hinguse ja Taizé vaimsuse. Nad osalevad festivali sündmustel, aga kolm korda päevas kutsuvad nad festivali külastajaid endaga liituma ühispalvusel kirikus. Ühispalvus on Prantsusmaal Taizé vennaskonnas arenenud palvestiil. Osalemine ei eelda usulist kuuluvust ega eelista kindlat usutunnistust, vaid eesmärk on, et kõik tunneksid end hästi. Kelleltki ei oodata selgitust, miks tuldi. Lapsed võivad palvuse ajal mängida, joonistada ning olla lihtsalt lapsed. Palvus kestab umbes 45 minutit, mille ajal on peamine väljendusviis laulmine. Jutluse asemel on lühike lugemine Piiblist ja umbes 10 minutit vaikust. Laulude tekstid on üherealised ja lihtsad meditatsioonid, mida korratakse kümneid kordi nagu mantraid - kuni enam ei laula enam meie, vaid laul hakkab laulma ja lugema meid.
Hartwin on diatooniline akordionist ja helilooja Belgiast Flandriast. Tema instrumentaalmuusika on inimesi kogu maailmas liigutanud juba aastaid. Ta on tuntud oma lihtsate ja melanhoolsete meloodiate poolest, mis jätavad palju ruumi kuulaja kujutlusvõimele. Aastatel 2015-2021 elas ta Saaremaal, kus kirjutas palju uut muusikat, mis on isnpireeritud hingematvast loodusest ja ümbrusest. Koos Flavia Escartini (tšello) ja Pavel Souvandjieviga (viiul) loob ta akustilise universumi, mis puudutab esimesest noodist. Oodake muusikalist seiklust, mis paneb teid unistama.
Leegi Brigitte Kais on 18-aastane neiu, kes väljendab end laule kirjutadess. Enda loomingus jutustab Leegi oma unistustest ning sellest, kuidas ümbritsev maailm teda mõjutanud on. Mullu ilmunud autoriplaat "Mina, teiega" toob kuulajani osa Leegi mõttemaailmast, tunnetest, kujutlustest.
Bernhard Betschart ja Ambäck? Jah! Ambäcki trio ühendab kolme silmapaistvat Šveitsi rahvamuusikut, kes on juba aastaid liikunud traditsioonilise muusika rööbastelt kõrvale. Auhinnatud muusikud kuuluvad vaieldamatult oma žanri parimate hulka. Trioga liitub Bernhard Betschart, kes on mees nagu orkester - ta kasvas üles Šveitsis Muotathlis ning päris armastuse muusika ja joodeldamise vastu oma vanematelt. Lisaks on ta kolmekordne Šveitsi Muusikaauhindade võitja. Bernhard Betschart esitab festivalil Muota Valley'st pärit Šveitsi joodeldamist. Koos Ambäckiga on tulemuseks Alpide rahvamuusika ilutulestik.
Claudia Schwab on auhinnatud Austriast pärit viiuldaja, laulja ja helilooja, kes elab ja töötab Iirimaal. Claudia, keda on nimetatud "üheks kõige loomingulisemaks artistiks tänapäeva Iiri muusikamaastikul", ühendab erinevaid traditsioone ja stiile, nagu traditsiooniline Austria, Iiri, klassikaline India ja Ida-Euroopa rahvamuusika - seda kõike ääretult unikaalsel moel.
Bändi nimi tähistab folgilikku muusikat, mis on kombineeritud nooruslike viguritega. Volksbeati repertuaarist leiame lugusid vanamuusikast uusimate hittideni. Garanteerime, et muusikud panevad kogu oma energia ning enamgi veel selleks, et publik naudiks meeldejäävat muusikalist elamust.
Eesti Taizé sõbrad on lauljad, muusikud ja teised abilised, kes tulevad kokku Eesti erinevatest paikadest, et Käsmus elada kolmel päeval „usalduse palverännaku” vaimus. Nad kombineerivad enda jaoks Viru Folgi hinguse ja Taizé vaimsuse. Nad osalevad festivali sündmustel, aga kolm korda päevas kutsuvad nad festivali külastajaid endaga liituma ühispalvusel kirikus. Ühispalvus on Prantsusmaal Taizé vennaskonnas arenenud palvestiil. Osalemine ei eelda usulist kuuluvust ega eelista kindlat usutunnistust, vaid eesmärk on, et kõik tunneksid end hästi. Kelleltki ei oodata selgitust, miks tuldi. Lapsed võivad palvuse ajal mängida, joonistada ning olla lihtsalt lapsed. Palvus kestab umbes 45 minutit, mille ajal on peamine väljendusviis laulmine. Jutluse asemel on lühike lugemine Piiblist ja umbes 10 minutit vaikust. Laulude tekstid on üherealised ja lihtsad meditatsioonid, mida korratakse kümneid kordi nagu mantraid - kuni enam ei laula enam meie, vaid laul hakkab laulma ja lugema meid.
Korraldajad jätavad endale õiguse teha programmis muudatusi.